ESIMENE TEEMA: ÕPIKESKKONNA JA VÕRGUSTIKU ROLL ÕPIPROTSESSIS

https://opikeskkonnad.wordpress.com/2017/09/11/esimene-teema-opikeskkonna-ja-vorgustiku-roll-opiprotsessis-2/

Kuidas te mõistate õpikeskkonna mõistet? 

Meil igaühel on erinev viis, kuidas me õpitut paremini omandame. Mõni eelistab materjali läbi lugeda, teine läbi kirjutada. Mõnele sobib see, kui keegi talle suuliselt teema selgeks teeb, teised jälle tahavad õppida kaaslastele selgitades. Minu jaoks õpikeskkond on keskkond, kus indiviid midagi õpib. See on nii (füüsiline/mõtteline) ruum, kaaslased ja nende mõttemaailm(mentaliteet/suhtumine) ja õppevahendid/materjalid.

Mis mõtted teil tekkisid lugemismaterjalidega tutvumise järel?

Mina lugesin  “Õpikeskkonna kujundamine haridustehnoloogiliste vahenditega”(Pata, K. , Priidik, E. , Väljataga, T. , 2009)  See artikkel pani mind mõtlema selle peale, millises õpikeskkonnas ma ise õpin ja õpetan.

Personaalse õpikeskkonna mõiste oli minu jaoks uus, kuid selle sisu juba natuke tuttav: loome ju haridustehnoloogia magistriõppe raames enda isikliku õpikeskkonna wordpress.com platvormile.

Õpetajana kasutan oma õpilastega pigem suletud keskkondi, sest nad ei suuda veel avatud keskkonna infotulvas efektiivselt orienteeruda. Kuid püüame tihti lahendada ülesandeid ka avatud keskkondades.

Millised on teie senised kokkupuuted e-õppe ja virtuaalsete õpikeskkondadega nii õpetaja kui õppijana?

Õppijana olen kasutanud WebCT’d(kannab nüüd nime  Blackboard.), Moodle’it ja Udemy. Tartu Ülikoolis olid tihti erinevate praktikumide (lisa)materjal Moodle’i keskkonnas. Sel kevadel kasutasin võimalust ja osalesin “Robootikast puust ja punaseks”  Moodle’i kursusel.

Udemy on selline keskkond, kuhu kõik soovijad saavad luua enda kursuse. Piiranguks on vaid see, et kõik loengud peavad olema video formaadis ja puudub tagasiside andmise võimalus. Udemy‘is on nii tasuta kui ka tasulisi kursuseid ja peale videoloengute vaatamist väljastatakse sulle ka tõend. Mina olen kasutanud sealseid loenguid haridusrobotitega lähemalt tutvumiseks.

Õpetajana olen kasutanud Avita digiõpikute keskkonda Opiq. Õpilastele see keskkond meeldis, sest seal töötamine tõi vaheldust tavapärasesse tundi. Seal saab määrata õpilastel hindelisi töid/tunnikontrolle. Hindamine ja tagasiside andmine toimub ka samas keskkonnas. Õpetaja saab vajadusel lisada tunnimaterjali juurde ka lisamaterjale.

Interaktiivsete töölehtede jaoks olen kasutanud keskkondi Wizer.me ja Socreative. Nendele lehtedele ei saa küll luua kursust,  kuid õpetajal on kasutada head vahendid, millega luua õpilasele ühe teema raames õpikeskkond. On olemas ka vahendid tagasiside andmiseks.

Samuti kasutan igapäevaselt ka eKooli nii õpetajana kui ka kooli administraatorina.

Innovatsioonitehnoloogiad 09.09.17

Uue eriala esimene loeng raputas mind korralikult ja hakkasin tajuma mida ma tegelikult õppima tulin ja kuidas õppime kaugõppes välja nägema hakkab. Väljakutsed on selleks, et neid ületada.

Kõigepealt pidime paarilisega looma mõistekaardi innovatsiooni kohta. Nii minu kui ka mu pinginaabri Katre jaoks oli täiesti esimene kord seda koostada.

Mida ma siis õppisin? Esimene loeng pani mind  mõtlema innovtsiooni kui sellise peale. Innovatsioon ei pea olema seotud tehnoloogiaga – uus lähenemine ka tegevusele võib olla innovaatiline. Innovatsioonil on skaala ja tempo: instrumentaalne e pisitasa väärtust tõstev, radikaalne ja revolutsiooniline.

Teoreetilistest käsitlustest pani mind mõtlema Rogers’i(1962) innovaatiline difusioon:

Millisesse rühma mina kuulun? Kas olen innovaator, kes kohe lennult uusi asju tahab tarbida? Kas olen varajane kasutusele võtja? Või hoopis varajane enamus? Nt kui tuli rate.ee ja facebook.com olen ma kindlasti varajane kasutusele võtja. Aga mis puutub nutitelefoni siis pigem varane enamus.

Õpileping

Minu õpilepingu esimene versioon.

Teema 

Soovin õppida tundma erinevaid õpikeskkondi ja saada ideid, kuidas neid liitklassitundides edukalt kasutada.

Eesmärgid

Eesmärgiks on, lisaks erinevate õpikeskkondade tundma õppimisele, veel oskus neid ise luua. Lisaks soovin rikastada erialast sõnavara nii eesti kui ka inglise keeles ja arendada oma kirjalikku eneseväljendust.

Strateegiad

Et seatud eesmärke täita, käin kõigis kontakttundides ja löön neis aktiivselt kaasa. Samuti esitan kodutööd tähtajaks ja loen kaaslaste blogipostitusi.

Vahendid/ressursid

Vahenditest kasutan kontakttundides kogetut: õppejõu poolne informatsioon, kaaslaste mõttekäigud. Väga oluline on lugeda kohustuslikku kirjandust, teemakohaseid artikleid ja kursusekaaslaste blogisid.

Hindamine

Olen saavutanud oma eesmärgid, kui olen osalenud kõigis kontakttundides ja esitanud õigeaegselt kõik kodutööd. Lisaks saanud ideid kuidas erinevaid keskkondi liitklassitunnis kasutada või ise vajaliku keskkonna loonud. Kui õppejõu jagatud õpimärgid on kuldset tooni, on kõik veel eriti hästi.

 

 

https://opikeskkonnad.wordpress.com/2017/09/10/ajaveebi-ulesseadmine-ja-opileping/

Õppedisaini alused 10.09.17

Õppedisaini aluste esimese loengu põhjal võib öelda, et tegemist on ühe ambitsioonika ainega. Selle aine raames õpime kuidas disainida õpetamist+õppimist.

Kuna olen ise õpetaja, siis paralleelselt võrdlesin käsitletud õpetamise teooriaid, käsitusi ja süsteeme enda õpetamisstiiliga. (Ma ei ole õpetajaks õppinud)

Näiteks, jagades õpetajate õpetamiskäsituse kolmeks – transmissioon(teamiste ülekanne), transaktsioon(tehes õppimine) ja transformatisoon(õppimine kui maailmavaate muutumine)- on minu tunnid pigem esimest tüüpi. Aga õpisüsteemi struktuur on pigem lineaarne, kuid hargnemis- ja vahelejätmisvõimalustega. Õppedisaini mudelitest kasutan eelkõige klassikalist, Gagne lähenemist, kus tunni ülesehitus põhineb 9(!) õpisündmusel. Lapsed rahustan maha vana hea “Seisame korralikult ja alustame tundi!”, millele järgneb 5 sekundit vaikust, tervitus ja tunni sisse juhatamine.( Et mul on õpetada liitklassid, siis tuleb mul teha kaks sissejuhatust.)

Ka selles aines tuleb teha rühmatöö, mis põhineb Merrill’i “Kivike tiigis” õppedisaini mudelile. Selle mudeli kohaselt tuleb kõigepealt püstitada eluline probleem (kivike, mis tiigis laineid tekitab). Siis järgneb tegevuste ja ülesannete jada, mis muutub samm-sammult keerulisemaks. Lõpuks peaks õpilane olema valmis lahendama püstitatud elulise probleemi.

Tegelikult ootab meid selle rühmatööga ees üks põnev kogemus, millest lähemalt räägin hiljem.